Kui tegeled digitaalse graafika kujundamisega, siis satud paratamatult sõnade „vektorid“ ja „piksel“ juurde. Kui soovid teada, milline neist formaatidest sobib sinu projektide jaoks kõige paremini, oled jõudnud õigesse kohta. Selles juhendis uurime olulisi erinevusi vektorgraafika ja pikselgraafika vahel, et saaksid teha teadlikke otsuseid.
Olulisemad järeldused
- Vektorgraafika koosneb matemaatilistest radadest, mis tagab teravad servad sõltumata suumimisastmest.
- Pikselgraafika koosneb aga üksikutest pildipunktidest, mis suurendamisel põhjustab kvaliteedi kadumise ja pikseliste servade ilmumise.
- Vektorid on skaleeritavad ja annavad sulle rohkem paindlikkust kujundamisel.
Samm-sammult juhend
Erinevuste paremaks mõistmiseks vektorite ja pikselgraafika vahel vaatame mõnda olulist aspekti lähemalt.
Esiteks peaksid tundma mõlema formaadi põhitõdesid. Pikselgraafika koosneb kindlast arvust pildipunktidest (pikslitest) ja iga pilt määratletakse nende punktide kaudu. Lihtne näide on foto, mis suurendamisel kaotab kvaliteeti. Huvi pakkuv punkt on see, et pikselgraafika näitab lähedaste suumimiste korral sageli udused servad või aliasing-effekte. Siin on pilt pikselgraafikast võrreldes vektorgraafikaga:
Nüüd näitan sulle praktilist näidet. Kui suurendame pilti, mis on pikselgraafikas, siis puudulik eraldusvõime muutub ilmselgeks. Näed, et servad ei ole enam teravad ja pilt hakkab nägema välja pikseline ja ebaandev. Vead, nagu „astmelisus“, muutuvad ülialtiivseks. Need probleemid tekivad pildi pikslite fikseeritud struktuuri tõttu. On selge, et iga suurendamise korral piksleid uuesti ei arvutata, mis viib selguse kadumiseni. Siin on screeshot pikselisest pildist:
Erinevalt sellest saad suurendada vektorgraafikat ilma kvaliteedikadudeta. Vektorgraafikas on teavet kujundite ja joonte kohta esitatud matemaatiliste radade kaudu. Need rady arvutatakse iga uue suumimistaseme juures automaatselt uuesti. Tänu sellele paindlikkusele jääb servade selgus alati säilinud, sõltumata sellest, kui palju sa graafikat suurendad. Siin on näide vektorgraafikast:
Teine vektorite eelis on nende skaleeritavus. See tähendab, et saad neid hõlpsasti erinevates rakendustes kohandada, olgu need siis trükkimiseks, veebiks või muuks meedia formaadiks. Olenemata sellest, kui suur või väike see su graafika on, jääb kvaliteet puutumata. See annab sulle oma loovtöös palju rohkem vabadust. Siin on vektorgraafika kujutis suurema suumiga:
Vektorgraafikat kasutatakse sageli logode, illustratsioonide ja igasuguste graafiliste vajaduste jaoks, kus kvaliteetne välimus on oluline. Olgu need prinditud või digitaalsed meedia, sa ei saa vektoritega kunagi valesti. Pange tähele ka, et vektorid luuakse ja redigeeritakse sageli sellistes programmides nagu Adobe Illustrator, mis pakub sulle mitmeid funktsioone ja tööriistu, et luua muljetavaldavaid graafikaid.
Kokkuvõte – Illustrator algajatele & tõusvatele – vektorite ja pikslite erinevuste mõistmine
Kokkuvõtteks võib öelda, et valik vektorite ja pikslite vahel sõltub tugevalt sinu nõudmistest. Kui hindad skaleeritavust ja teravust, on vektorgraafika parem valik. Kui mõistad nende kahe formaadi põhitõdesid, saad töötada nutikamalt ja tõhusamalt ning luua paremaid graafikaid.
Korduma kippuvad küsimused
Mis on pikselgraafika?Pikselgraafika koosneb üksikutest pildipunktidest ja kaotab suurendamisel kvaliteeti.
Mis on vektorgraafika?Vektorgraafika on matemaatiliselt määratletud rajad, mis säilitavad kvaliteedi iga suumimistaseme juures.
Kus leian vektorgraafika?Vektorgraafikat leidub tarkvarades nagu Adobe Illustrator või spetsialiseeritud graafikateekides.
Kuidas skaleerida vektorgraafikat?Vektorgraafikat saab skaleerida ilma kvaliteedi kadumiseta, kuna see koosneb matemaatilistest andmetest.
Millal peaksin kasutama pikselgraafikat?Pikselgraafika on parim valik fotode ja piltide jaoks, kus detailide täpsus on oluline.
