Oma erandeid Pythonis luua parema vigade käsitlemise jaoks

Kui töötad Pythoniga programmeerimisel, on oluline efektiivselt vigu käsitleda. Tihti ei piisa standard-veakäitlusest, seega peaksid määratlema oma erandeid. See annab su koodile veelgi rohkem tähendust ja struktuuri. Selles õpetuses õpid, kuidas luua ja hallata oma erandeid Pythonis.

Olulised õppetunnid

• Oma erandite loomine toimub klasside määratlemise kaudu.
• Erandeid saab lihtsalt visata raise märksõnaga.
• Spetsiifiliste veaprobleemide käsitlemiseks saab kasutada try ja except plokke.
• Erineva tüüpi vigade käitlemine võimaldab sul sobivalt reageerida erinevatele olukordadele.

1. samm: Erandite põhialused

Esiteks peaksid sa mõistma, mis on erandid. Erand on põhimõtteliselt mingi tõrge, mis võib programmi käivitamise ajal ilmuda. Pythonil on palju eelnevalt määratletud erandeid, kuid mõnikord ei jää sul muud üle, kui luua oma erandid. Selleks saad luua klassi, mis pärib baasi-erandi klassist.

2. samm: Määra oma erand

Loo oma erandi jaoks klass. Näiteks saad defineerida klassi ConnectionException. Nimi peaks algama suure tähega, et säilitada Python'i stiil.

Alates nüüd saad sa kasutada ConnectionException igal pool oma programmis, kui ühenduse osas tekib viga.

3. samm: Erandi kasutamine oma koodis

Nüüd, kui oled oma erandi määratlenud, saad seda oma koodis rakendada. Kasuta raise märksõna, et erand visata.

Nii annab funktsioon märku, et on tekkinud viga, ilma et programm ootamatult katkenuks.

4. samm: Vigade püüdmine try ja except abil

Selleks, et vältida oma programmi ootamatut kokkukukkumist erandite ilmnemisel, peaksid kasutama try ja except, et vigu käsitleda.

5. samm: Erinevat tüüpi erandid

Sa saad määratleda mitmeid erinevaid erandeid, et käsitleda erinevaid vigu, mis võivad sinu programmis tekkida. Näiteks võid sa luua ka URLException:

class URLException(Exception): pass

Pärast seda saad kasutada neid sarnasel viisil:

raise URLException("Faili ei leitud")

6. samm: Spetsiifiline veakäitlus

Mõnikord soovid sa spetsiifilisi vigu teistmoodi käsitleda. Sa saad kasutada erinevaid except plokke erinevate erandite jaoks.

Selle tüüpi veakäitlusega saavutad sa oma koodis rohkem selgust, kuna saad sihipäraselt erinevatele vea tüüpidele reageerida.

7. samm: Testimine ja valideerimine

Soovitatav on testida oma erandeid ja veenduda, et need visatakse õiges kontekstis. Kohanda oma koodi, et kontrollida, millal ja kus vead võivad tekkida ning veendu, et väljundid on mõistlikud.

Kokkuvõte – Omakäeliselt defineeritud erandid Pythonis

Oma erandite loomine Pythonis on lihtne, kuid efektiivne samm, et optimeerida vigade käsitlemist oma koodis. Klasside abil saad määratleda spetsiifilisi vigade tüüpe ja neid raise abil esile kutsuda. try ja except plokid võimaldavad sul rakendada tugevat veakäitlust, mis vastab sinu programmi erinevatele nõudmistele.