Objek oriented programmeerimise alused algajatele

Kes tegeleb programmeerimisega, puutub liiga sageli kokku objektorienteerituse mõistega. Aga mis seisneb selles kontsepte? Selles tekstijuhendis saad teada, et objektorienteeritud programmeerimine pole pelgalt teoreetiline konstruktsioon, vaid tõhus lähenemine, mis võimaldab sul oma programme intuitiivselt ja struktureeritult kujundada. Õpid mõistma objekte kui oma tarkvara keskseid komponente ja kuidas need sinu programmeerimistava revolutsiooniliselt muuta võivad.

Olulisemad teadlikkused

• Objektorienteeritus põhineb teabe struktureerimisel ja korraldamisel objektide kujul.
• Igal objektil on omadused (nimisõnad/oleku omadused) ja funktsioonid (tegusõnad), mis võimaldavad teostada tegevusi.
• Objektide pesastamine võimaldab hierarhilist struktuuri, mis toetab andmekapseldust.

Juhend samm-sammult

Samm 1: Põhikontseptsioonide mõistmine

Alusta objekti orientatsiooni baasmõisted selgitamisega. Objekt esindab subjektina sinu tarkvaras, millel on nii omadused kui ka funktsioonid. Omadused on atribuudid, mis kirjeldavad objekti (nt värv, suurus), samas kui funktsioonid tähendavad toimingute teostamist, mida objekt saab teostada.

Samm 2: Objektide tuvastamine reaalses maailmas

Objektorienteerituse parema mõistmise nimel vaata enda ümber olevaid objekte. Lauk on näide objektist. Sa saad seda kirjeldada omaduste nagu „materjal“ või „värv“ kaudu ning sellel võivad olla funktsioonid, nagu „asjade toetamine“ või „liikuma“.

Samm 3: Omaduste ja funktsioonide määratlemine

Relevante objektide programmeerimise puhul on hädavajalik nende omaduste ja funktsioonide selge määratlemine. Võtame eespool mainitud klaviatuuri: see võib omada omadusi nagu „klaviatuuripaigutus“ ja „värv“. Funktsioonid võivad hõlmata klahvide vajutamist. Sa otsustad, millised nendest atribuutidest on sinu programmile olulised.

Samm 4: Objektid ja nende identiteet

Igal objektil on ainulaadne identiteet, mis määratakse kindlaks spetsiaalsete tunnuste ja funktsioonide kaudu. Küsi endalt, mis teeb objekti ainulaadseks. Inimese puhul võib see näiteks olla nimi või sünnikuupäev.

Samm 5: Objektide näidislik kujutamine

Kui kavandad oma objekte, peaksid mõtlema konkreetsetele näidetele, et paremini mõista. Näiteks, Photoshopis on graafika objektid, mis omavad omadusi nagu positsioon ja suurus ning funktsioone nende redigeerimiseks.

Samm 6: Hierarhiline struktuur ja pesastamine

Õpi pesastamise ja andmekapseldamise kontseptsioone. Objektid võivad sisaldada teisi objekte ning luua seeläbi hierarhilise struktuuri. Võta klaviatuur näiteks: see sisaldab klahve, mis omakorda toimivad objektidena, ning iga klahv omab oma omadusi ja funktsioone.

Samm 7: Objektiks olevate kandidaatide tuvastamine

Kui soovid teada, kas midagi võib olla objekt, võid kasutada lauset „... on...“. Kui see lause töötab, on sul potentsiaalne kandidaat objektiks. Näiteks: „Pankakonto on objekt.“

Samm 8: Objektorienteerituse roll programmeerimises

Objektorienteeritud programmeerimine võimaldab efektiivselt abstraheerida ja hallata keerulisi tarkvarasüsteeme. Sa töötad meetoditega, mis põhinevad objektidel, ja saad lihtsa meetodite kutsumise kaudu genereerida interaktsioone, nagu rahaülekanded panganduses.

Kokkuvõte - Objektorienteeritus algajatele: Ülevaade

Objektorienteeritus on keskne mõiste tarkvaraprogrammeerimises, mis võimaldab vähendada programmide keerukust, jäljendades reaalseid objekte. Omaduste ja funktsioonide määratlemine on kriitilise tähtsusega, ja objektide pesastamise kaudu saad luua võimsa ja struktureeritud süsteemi.