Ükskõik, kas sa alles sukeldud tarkvaraprogrammeerimise maailma või soovid lihtsalt teemaga tutvuda, allika koodi kirjutamine on programmeerimise keskne osa. Siiski on mõned põhiaspektid, mida tasub arvesse võtta, eelkõige seoses tööriistadega, mida peaksid oma koodi tõhusaks kirjutamiseks kasutama. Selles juhendis saad teada, kus ja kuidas allika koodi kirjutatakse, millised toimetajad on sobivad ja milliseid tasub pigem vältida.
Olulisemad teadlikkused
- Allika kood on puhas tekst ja seda saab kirjutada kõige lihtsamates toimetajates.
- Programmid nagu Microsoft Word ei sobi, kuna need lisavad vormindusi.
- Arendaja toimetajad ja IDE-d pakuvad selliseid eeliseid nagu süntaksihighlighting ja realood, mis lihtsustab programmeerimist.
Samm-sammult juhend allika koodi kirjutamiseks
1. Õige toimetaja: tekstiredaktorid
Esimene samm allika koodi kirjutamisel on õige toimetaja valimine. Algajatele sobivad lihtsad tekstiredaktorid. Nende eeliseks on see, et need ei sisalda täiendavat vorminduskoormust. Nii saad hõlpsasti sisestada allika koodi puhta tekstina.
Windowsis oleks Notepad üks selliste toimetajate näide. See on lihtne toimetaja, mis on kõigil süsteemidel saadaval. Mac-süsteemides võid näiteks kasutada TextEditi. Need toimetajad on ideaalsed, et sisestada allika koodi ilma segavate vormindusteta.
2. Faililaiendid ja nende tähendus
Faililaiendid, mida sa oma allika koodi salvestamisel kasutad, on samuti väga olulised. Need aitavad mitte ainult failide salvestamisel, vaid ka kindlate programmi keelte või rakendustüüpide seostamisel. Näiteks.js laiend tähistab JavaScripti faile,.java Java faile ja.html HTML faile. Veendu, et kasutad õigeid laiendeid.
Need laiendid teenivad peamiselt tuvastamise eesmärki ja mitte failide vormingute juhtimist. Seega on kood lõpuks alati puhas tekst, sõltumata kasutatavast laiendist.
3. Programmid, mis ei sobi
Nüüd, kus sa tead, millised toimetajad on mõistlikud, vaatame, milliseid programme sa kindlasti vältima peaksid. Tekstitöötlusprogrammid nagu Microsoft Word või Google Docs lisavad vormingud, mis ei sobi allika koodiks. Need vormingud võivad põhjustada, et tõlgid või kompilaatorid ei mõista koodis esinevaid vigu.
Kui sa näiteks kirjutad teksti Wordis, paneb programm paika spetsiifilised juhised rasvaprisatsiooni ja fondisuuruse jaoks. Need juhtmärgid võivad muuta allika koodi kasutuskõlbmatuks. Seetõttu väldi kindlasti allika koodi kirjutamist sellistes programmides.
4. Arendustööriistade kasutamine
Kuna sul on rohkem kogemusi, hakkad tõenäoliselt üleminekuks kaasaegsematele toimetajatele, mis pakuvad rohkem funktsioone, näiteks süntaksihighlighting. See on funktsioon, mis värvib olulisi osi sinu koodist, et suurendada loetavust. Arendaja toimetajad pakuvad sulle funktsioone, mis aitavad sul õppida programmeerimist ja tõhusamalt töötada.
Näiteks näitavad need toimetajad teatud märke teatud värviga, nii et sa suudaksid kergemini tuvastada, kus sinu koodis võivad esineda vead. Paljud neist toimetajatest pakuvad ka funktsioone nagu reale numbrid, mis aitavad sul vigade leidmisel.
5. Integreeritud arenduskeskkonnad (IDE-d)
Täiendavad programmeerijad võivad hinnata integreeritud arenduskeskkondi (IDE-d). Need pakuvad laiemat tagasisidet ja täiendavaid funktsioone. IDE-d on enamasti keerukamad, kuid neil on eelis, et nad pakuvad lisaks toimetajale ka projektihaldamise ja veaotsingu võimalusi.
Üks lisafunktsioon nendel IDE-del on koodi automaatne täiendamine. See funktsioon võib olla eriti kasulik, kuna see aitab sul vältida trükivigu. Siiski võib see ka tähendada, et sa ei õpi mitte kõiki süntaksireegleid ja satud keerukate programmeerimisstruktuuride puhul oma piiridesse.
6. Õppeprotsess ja väljakutsed
On oluline mõista, et programmeerimise õppimine ei tähenda ainult süntaksi õppimist, vaid ka head tarkvaraarhitektuuri loomist. Programmeerimisega seotud aspektid on sageli keerulisemad kui lihtsalt koodi kirjutamine. Seega on mõistlik alustada kohe nende tööriistade kasutamist, mis aitavad sul arendada puhta struktuuri – ükskõik, kas need aitavad sul süntaksit sisestada või mitte.
Kokkuvõte – Allika koodi kirjutamine: juhend algajatele
Allika koodi kirjutamisega saad alustada kõige lihtsamates tekstiredaktorites, samas kui vormindavate programmide kasutamine tasub kindlasti vältida. Sa muutud programmeerimises paremaks, mida rohkem sa töötad sobivates toimetajates ja mõistad, kuidas luua puhas koodiarhitektuur.
Korduma kippuvad küsimused
Kus ma peaksin allika koodi kõige paremini kirjutama?Allika koodi tuleks kirjutada lihtsates tekstiredaktorites nagu Notepad või TextEdit.
Miks pole programmid nagu Microsoft Word sobivad?Need programmid lisavad vormindusi, mis muudavad allika koodi kasutuks.
Mis on arendajatöötluse toimetajad?Need on toimetajad, mis pakuvad süntaksihighlighting ja muid kasulikke funktsioone arendajatele.
Millised on faililaiendite eesmärgid?Faililaiendid tuvastavad programmeerimiskeele ja aitavad seostada neid kindlate rakendustega.
Kas IDE-d on kasulikud programmeerimise õppimisel?Jah, need pakuvad palju funktsioone, mis lihtsustavad programmeerimist, kuid see võib ka tähendada, et õpid vähem.
